Joonis 1. Ülemaailmne keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur (°C) aastatel 2023 (oranž), 2024 (kollane) ja 2026 (tumepunane). Kõik teised aastad vahemikus 1940–2025 on näidatud hallide joontega. Andmeallikas: ERA5. Autorid: C3S/ECMWF.
Ülemaailmne keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli augustis hinnangulisest tööstusajastu eelsest võrdlustasemest 1,65 °C kõrgem, seega oli see esimene kuu pärast 2025. aasta novembrit, mil temperatuur ületas 1,5 °C piiri. Kuu jooksul registreeriti polaaraladest väljapoole jäävas ookeanis kõigi aegade kõrgeim kuu keskmine merepinna temperatuur (SST – sea surface temperature), mis jagab esikohta 2024. aasta märtsiga, ning kõigi aegade kõrgeim päevane ülemaailmne SST polaaraladest väljapoole jäävas ookeanis – 21,11 ºC. Samal ajal täheldati rekordkõrgeid merepinna temperatuure troopilises Vaikses ookeanis, piirkonnas, kus potentsiaalselt äärmuslik El Niño jätkab tugevnemist. Selle mõjud on maismaal juba tuntavad, kuna tingimused soodustavad hooajaliste maastikupõlengute intensiivistumist Indoneesias, teatas Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS).
Joonis 2. Merepinna temperatuuri anomaaliad ja äärmused augustis 2026. Värvikategooriad viitavad temperatuurijaotuste protsentiilidele võrdlusperioodil 1991–2020. Äärmuslikud („kõige jahedam” ja „kõige soojem”) kategooriad põhinevad augustikuu järjestustel perioodil 1979–2026. Väärtused on arvutatud ainult jäävabade ookeanide kohta. Augustis 2026 merejää ja jääriiulitega kaetud alad on näidatud helehallina. Kaart näitab Niño 3.4 piirkonda, mida kasutatakse El Niño tingimuste jälgimiseks. Andmeallikas: ERA5. Autorid: C3S/ECMWF.
Augustikuu tähistas Lääne-Euroopa kõigi aegade kõige soojema suve lõppu, ületades varasema 2003. aasta rekordi. Piirkonnas esines augustis ka uusi kuumalaineid, jätkates erakordset äärmusliku kuumuse perioodi, mis algas mais. Suures osas piirkonnast ning laialdaselt Kesk- ja Ida-Euroopas valitses augustis ka ulatuslik kuivus, mõnel juhul juba alates maist; Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Ungaris, Rumeenias ja Serbias teatati tõsistest põuatingimustest. Kuivades piirkondades olid Euroopa suuremate jõgede vooluhulgad erakordselt väikesed, sealhulgas läänest itta Rein, Doonau, Lõuna-Bug ja Dnepr.
Joonis 3. (Vasakul) Maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad ja äärmused juunis–augustis 2026. Värvikategooriad viitavad temperatuurijaotuste protsentiilidele võrdlusperioodil 1991–2020. Kategooriad „kõige jahedam” ja „kõige soojem” tähistavad alasid, kus temperatuurid olid perioodil 1979–2026 juuni–augusti arvestuses vastavalt kõige madalamad või kõige kõrgemad. (Paremal) Keskmised juuni–augusti maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad Lääne-Euroopas (11°W–15°E, 37°–55°N). Anomaaliad on võrreldud juuni–augusti keskmisega perioodil 1991–2020. Andmeallikas: ERA5. Autorid: C3S/ECMWF.
ECMWF-i kliimavaldkonna strateegiline juht Samantha Burgess: „August 2026 oli ülemaailmses kliimarekordis tähelepanuväärne kuu. See oli nii kõige soojem august kui ka kõigi aegade kõige soojem kuu, kus ülemaailmsed temperatuurid ulatusid 1,65 °C üle tööstusajastu eelse taseme, tähistades globaalsete temperatuuride naasmist üle 1,5 °C piiri. Koos rekordiliste ülemaailmsete merepinna temperatuuride ja Lääne-Euroopa kõigi aegade kõige soojema suvega näitavad need tähelepanekud, kuidas kliimamuutus põhjustab äärmusi nii atmosfääris kui ka ookeanides. Nende tingimuste mõjud on üha enam tuntavad kogukondadele, majandustele ja ökosüsteemidele üle kogu maailma.”
August 2026 – maapinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri põhisõnumid
Ülemaailmne maapinnalähedane õhutemperatuur
• Ülemaailmne keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli augustis 2026 16,96 °C, mis on 0,85 °C kõrgem 1991–2020 keskmisest, tehes sellest ERA5 andmestikus maailma kõige soojema augusti ning ületades varasema jagatud rekordi aastatest 2023 ja 2024.
• August 2026 oli ka kõigi kalendrikuude arvestuses rekordiliselt maailma kõige soojem kuu, jagades esikohta võrdselt 2023. aasta juuliga.
• August 2026 oli hinnangulisest tööstusajastu eelse perioodi 1850–1900 keskmisest 1,65 °C soojem, tähistades esimest kuud üle 1,5 °C pärast 2025. aasta novembrit.
• Periood juunist augustini 2026 oli ülemaailmselt rekordiliselt kõige soojem, jagade esikohta võrdselt 2024. aastaga.
Euroopa maapinnalähedane õhutemperatuur
• Keskmine temperatuur Euroopa maismaa kohal oli augustis 2026 20,26 °C, mis on 1,10 °C kõrgem kuu 1991–2020 keskmisest, tehes sellest rekordite arvestuses neljanda kõige soojema augusti.
• Eesti keskmine õhutemperatuur oli augustis 16,7 °C, mis vastab täpselt normile. Pikas andmereas paikneb tänavune august soojemate kuude arvestuses 34. kohal.
• 2026. aasta suvi (juunist augustini) oli Euroopas rekordite arvestuses kolmas kõige soojem, jäädes alla 2024. ja 2022. aastale.
• Lääne-Euroopas oli kõigi aegade kõige soojem suvi, ületades pikaajalise 2003. aasta rekordi. 2026. aasta hooaega iseloomustas järjestikune erakordselt varajaste, püsivate ja intensiivsete kuumalainete periood kogu piirkonnas.
• Eestis arvutati suve keskmiseks õhutemperatuuriks 16,8 °C (norm 16,4 °C). Soojemaid suvesid on olnud 24 ja tänavusest jahedamaid 78 aastat. Sama soe oli suvi ka 2014 ja 2019.
Joonis 4. Eesti keskmine õhutemperatuur suvel 1922–2026. Andmeallikas: Keskkonnaagentuur
Merepinna temperatuurid (SST)
• Polaaraladest väljapoole jäävate ookeanide (60°S–60°N) keskmine SST augustis 2026 oli selle kuu arvestuses rekordkõrge – 21,07 °C, ületades varasema augusti rekordi 20,98 °C aastast 2023.
• Augusti 2026 polaaraladest väljapoole jääva ookeani keskmine SST oli ka kõigi kalendrikuude arvestuses rekordiliselt kõrgeim, jagades esikohta võrdselt 2024. aasta märtsiga.
• SST jäi erakordselt kõrgeks suuremas osas troopilisest Vaiksest ookeanist, kus esinevad El Niño tingimused ja prognooside kohaselt tugevnevad need lähikuudel veelgi, võimalik et üheks rekordite tugevaimaks El Niño sündmuseks.
• Euroopa ümbruses saavutas SST augusti rekordtaseme Atlandi rannikul ja Vahemere lääneosas, seotuna ulatuslike tugevate või tõsiste merekuumalainete tingimustega.
August 2026 – hüdroloogiliste muutujate põhisõnumid
Euroopa
Keskmisest kuivemad tingimused Euroopas
• Augustis 2026 olid osad Lääne-Euroopast ning suured piirkonnad Kesk- ja Ida-Euroopas keskmisest kuivemad.
• Eestis kogunes sademeid keskmiselt 80 mm (norm 81 mm). Pikas mõõtereas paikneb kuu sademete hulga järgi 50. kohal sajusemate augustite seas.
• Augusti sademete puudujääk Lääne-Euroopas oli hooaja varasemast osast leebem ning idas ja kagus tugevam, langedes kokku ulatuslike kuumalainete tingimustega.
• Pinnase ülemised kihid näitasid kuivades piirkondades siiski erakordselt madalat niiskustaset, peegeldades eelnevate kuude mõju.
• Kuivad tingimused viisid mitmes Euroopa piirkonnas ulatusliku põua ja maastikupõlengute aktiivsuseni, millest on laialdaselt teatatud.
• Jõgede vooluhulgad olid kuivades piirkondades valdavalt keskmisest väiksemad ning tingimused halvenesid Kesk- ja Ida-Euroopas võrreldes juuliga. Doonau, Rein, Lõuna-Bug ja Dnepr kogesid erakordselt madalaid vooluhulki, samas kui Visla, Glomma, Rhône, Seine ja Po jõudsid samuti erakordselt madalale tasemele, enne kui augusti lõpu sademete järel veidi taastusid.
• Eestis oli veetase Kagu-Eesti jõgedes valdavalt alla pikaajalise keskmise. Ahja jões registreeriti uus minimaalse veetaseme augusti rekord – 38 cm. Peipsi ja Võrtsjärv on püsinud viimased viis kuud alla pikaajalist keskmist veetaset.
Keskmisest niiskemad tingimused Euroopas
• Keskmisest niiskemad tingimused esinesid Lääne-Ibeerias, Alpide piirkonnas, Kirde-Euroopas, Ida-Türgis ja naaberaladel, kus tugevad vihmasajud põhjustasid mitmel pool kohalikke üleujutusi.
Euroopa suvi
• 2026. aasta suvel olid tingimused Lääne- ja Kesk-Euroopas, Lõuna-Skandinaavias ning Kagu-Euroopas keskmisest palju kuivemad. Sademete puudujääk, mis oli juunis tugevam läänepoolsetes piirkondades, nihkus hooaja jooksul järk-järgult ida poole.
• Nende tingimuste tõsiste mõjude hulka kuulusid laialdaselt kajastatud erakordne põud, maastikupõlengud ja nendega seotud heitmed.
• Seevastu Lääne-Ibeeria, Lõuna-Kreeka, Lõuna-Türgi ja Küpros ning Kirde-Euroopa olid keskmisest niiskemad.
• Hooaja kokkuvõttes oli suures osas mandri-Euroopast jõgede vooluhulk keskmisest väiksem. Seine’i, Rhône’i, Loire’i ja Glomma suured lõigud registreerisid oma madalaimad hooajalised vooluhulgad alates andmerea algusest 1992. aastal; rekordmadalad tingimused ulatusid kogu Doonau, Visla ja Reini pikkuses.
Muud piirkonnad väljaspool troopikat
• Suur osa USA lõunaosast ja Põhja-Mehhikost, osad Kanadast, Magrib, osa Aafrika Sarvest, Siber, suured osad Kesk-Aasiast, Hiina, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Põhja-Austraalia olid keskmisest kuivemad.
• Keskmisest niiskemad piirkonnad augustis 2026 hõlmasid USA idaosa ja Kanadat, Alaskat, osi Lääne- ja Ida-Venemaast, India subkontinendi põhjaosa, Tšiilit ja Brasiilia kaguosa ning Ida-Aasia kõige idapoolsemaid alasid, sealhulgas Ida-Hiinat, Taiwani ja Jaapanit.
Boreaalne suvi
• Perioodil juunist augustini 2026 olid USA kesk- ja idaosa ning Põhja-Kanada, Põhja-Siber ja osa Kesk-Aasiast, Magrib, Aafrika Sarv, suur osa Brasiiliast, Madagaskar ja suur osa Põhja-Austraaliast keskmisest kuivemad.
• Keskmisest niiskemad piirkonnad hõlmasid USA edelaosa, Kesk-Kanadat, Alaskat, Lääne-Venemaad, Ida-Aasia kõige idapoolsemaid alasid, osa Kesk-Aasiast ja Austraalia lõunapiirkondi.
August 2026 – merejää põhisõnumid
• Augustis 2026 oli Arktika merejää ulatus selle kuu arvestuses 12. väikseim, eriti vähese merejääga Franz Josephi maa ja Severnaja Zemlja põhjaosas Venemaa Arktika sektoris.
• Augusti lõpuks, kui Arktika merejää päevane ulatus lähenes oma aastasele miinimumile, mida oodatakse septembris, oli see aastaaja kohta 13. väikseim.
• Antarktika merejää ulatus oli augusti arvestuses neljas väikseim, kusjuures keskmisest väiksem merejää oli kõige selgem Amundseni merel ja India ookeani sektoris.
Lisateavet 2026. aasta augusti kliimamuutujate kohta, eelmiste kuude kliimauuendusi ning kõrglahutusega graafikat saab alla laadida siit.
Muud kasulikud lingid:
• Korduma kippuvate küsimuste vastused temperatuuri seire kohta leiate siit.
• Jälgige peaaegu reaalajas andmeid kogu maailma kohta Climate Pulse’i kaudu siit.
• Lisateavet trendide ja prognooside kohta Climate Atlases leiate siit.
• Põhiandmestikele pääseb hõlpsasti ligi uue ERA Explorer App tööriistaga siit.
• Jälgige igapäevaseid ülemaailmseid maastikupõlengute heitmeid, tule intensiivsust ja suitsu iga piirkonna kohta siit.
Kõik lisamaterjalid leiate siit.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
